udu olemine on. üksi kodus - venna kiirustas mingite tööpaberite pärast ära tallinnasse.
nii hullult külm on ka, et istun siin kasukaga. samas ma tean, et kui magama lähen millalgi, siis teen ikka akna lahti. seal on linnud ja hea suvelõhn. ja mul meeldib magada, kui tuul pähe puhub.
täna tuli meelde vaadata kassiabi.ee kodulehele. pole sellest ajast seal käinud, kui timm ja simon koju tulid. see on jube koht, ajab ulguma. mis inimesed need hülgavad loomi? olgu siis mis iganes liiki elukas. poiste pildid olid ikka üleval seal - küll nad olid tillukesed ja suuresilmsed oma puuris. ja kaisus. nagu praegugi.
nüüdseks olen pool internetti läbi lugenud. selline olemine on, et ühtaegu hea ja rahulik olla üksi ja omaette just nii nagu mulle meeldib, samas närib pidevalt tunne, et peaks kuskile minema, midagi tegema... mitte istuma õhtu läbi köögilaua ääres ja internetti läbi lugema. vähemalt hommik läks asjaette - krista sundis mind voodist välja kella ühe ajal ja siis me tiirutasime peenetes kaltsukates ja sõime kohvikus lõhesuppi nagu ikka. mõned minutid võtsime tuult ja päikest pargis koos mariaerkkimardiaivariga.
oi kui palju blogisid ma täna läbi lugesin.
alustasin verevroosa maasikamahlaga kirjutamist vaikselt salamisi, mõtlesin, et sellest tuleb üks omaette luuleline paik. nüüd on juhtunud nii, et kõik on väga praktiliseks ja kirjeldavaks kätte ära läinud. võib-olla olen rahulikum kui enne. või on lihtsalt nii ükskõik asjadest. ei tahaks küll, et oleks.
linn oli täna sõbralik. seal oli sõbralikke ja kenasid nägusid ja pehmeid kallisid. ja oli ilusaid telefonikõnesid. ja emmessenn oli kaa tore...
kurrkurr
nii hullult külm on ka, et istun siin kasukaga. samas ma tean, et kui magama lähen millalgi, siis teen ikka akna lahti. seal on linnud ja hea suvelõhn. ja mul meeldib magada, kui tuul pähe puhub.
täna tuli meelde vaadata kassiabi.ee kodulehele. pole sellest ajast seal käinud, kui timm ja simon koju tulid. see on jube koht, ajab ulguma. mis inimesed need hülgavad loomi? olgu siis mis iganes liiki elukas. poiste pildid olid ikka üleval seal - küll nad olid tillukesed ja suuresilmsed oma puuris. ja kaisus. nagu praegugi.
nüüdseks olen pool internetti läbi lugenud. selline olemine on, et ühtaegu hea ja rahulik olla üksi ja omaette just nii nagu mulle meeldib, samas närib pidevalt tunne, et peaks kuskile minema, midagi tegema... mitte istuma õhtu läbi köögilaua ääres ja internetti läbi lugema. vähemalt hommik läks asjaette - krista sundis mind voodist välja kella ühe ajal ja siis me tiirutasime peenetes kaltsukates ja sõime kohvikus lõhesuppi nagu ikka. mõned minutid võtsime tuult ja päikest pargis koos mariaerkkimardiaivariga.
oi kui palju blogisid ma täna läbi lugesin.
alustasin verevroosa maasikamahlaga kirjutamist vaikselt salamisi, mõtlesin, et sellest tuleb üks omaette luuleline paik. nüüd on juhtunud nii, et kõik on väga praktiliseks ja kirjeldavaks kätte ära läinud. võib-olla olen rahulikum kui enne. või on lihtsalt nii ükskõik asjadest. ei tahaks küll, et oleks.
linn oli täna sõbralik. seal oli sõbralikke ja kenasid nägusid ja pehmeid kallisid. ja oli ilusaid telefonikõnesid. ja emmessenn oli kaa tore...
kurrkurr
1 comment:
Post a Comment