did you ever think of me as your best friend?

must kutsu longib ikka tasakesi kaasa. ta hingab hetketi vastu kaela, hetketi riivab oma pehme ja tiheda karvaga. kui ma magan, vaatab ta oma põlevate silmadega mulle läbi suletud laugude otsa. ta on armas ja meelitav, ta on kutsu, kes tekitab sõltuvust. aga tegelikult on ta liiga suur. tema lähedus teeb ärevaks, ta hingab oma maasikapunase suuga ära kogu õhu, rinnal lebades ei lase liigutada, ei lase jalule tõusta.

musta kutsaga tuleb kokkuleppele jõuda. tema koht on aias. põõsas. selleks ongi nüüd vaja aiaga majakest.


õhtul

sain rainerilt auto laenuks - hundukese - ja kimasin mööda tartut ringi. nii äge oli. homme kiman veel. tegutsemisindu täis.