shades

ega ei võta küll enam päikseprille eest ära.

tööl olemine on nagu heas joobes olemine. ümberringi on morn ja mõttetu meeleolu, mulle paistab laeaknast nagu jeesusele valgusvihk pähe.

tahtmine on tulevastele põlvedele kirjeldada, et kuidas see siis ikka PÄRISELT käis. aga mida ma kirjeldan kui haavel, MD muudkui lobises terve keevitamise aja ja ei lasknud keskenduda ja meelde jätta. meenub, et ainult üks koht oli natukene ebamugav, siis kui surkis mingi jamaga silma, aga see oli ka ainult korraks. ülejäänu oli üks pea silitamine ja ninnu-nännu, mis lihtsalt uinutab ka kõige karmima inimese. või oli see see xanax. ma ei tea.

igatahes kui takso hotelli jõudis, siis tanel veel üritas mulle restorani menüü ette lugeda enne kui hakkab raamatut lugema, aga ma jäin juba esimese eelroa juures magama. väga proovisin ka jeeves'i ja woosteri jaoks ärkvel olla, aga kõik need 17 lehekülge kõlasid magavatele kõrvadele. kas ma noort ja lolli woosterit unes nägin, see ei ole meeles. aga üldiselt olen ma täiesti haige hotellide järgi, eriti nende, mis on ilusad ja remonditud ja lõhnavad hästi ja kus on suur avar plaaditud vannituba. ja pesu on valge ja pehme, mitte tumesinine ja sünge nagu oma pesas:)