mõnikord ma olen ikka täiesti kohutav tropp

la más linda

nii tihti juhtub, et magama jäädes tulevad pähe kenad kokkuvõtlikud mõtted ja sõnastuvad iseenesest heaks loetavaks ja mõtestatud tekstiks. hommikul seevastu on kõik uus ja kogu sujuvus on sõnadest kadunud.

päike paistab peale ja teeb ärevaks. sellepärast vist. plaanisin minna mannuga loengusse maailma usunditest (tallinna ülikooli :p), aga ikka jäin teed jooma ja jokutama. tunni aja pärast kohtume kooli ees ja lähme kumusse. seal joome kohvi ja kunsti.

eile uinusin kõhus hea angeli kohviku pasta ja kolm klaasi valget veini. vastuolu närvilise virukeskuse ja õhtuse angeli ja räpase bussijaama ja roheliste aedadega linnulaulu täis videviku tänava vahel on mõnikord segadusseajavam kui mu peake suudab võtta. ma ei salli tallinnat, ma kardan teda, samas tunnen teda läbi ja lõhki - kõiki ta tänavaid, kõiki kavalusi.

kõnnin siin mõned päevad ringi ja vaatan, mis saab.

[ja pigem kõnnin, sest kogu see autoga tööl käimise jama lõppes sellega, et nägu on ees nagu hamstril:) ]

paduvihma hääled

crap.. ärkasin öösel kell neli üles.
söön apelsini ja vaatan filmi.

queen bee

nüüd queen bee elab sellist elu. ja voodis sööb raamatupidaja kingitud hästi head šokolaadi ja joob veini peale. ja ei pane ennast riidesse ega võta stiilset magamismaski peast. ja muidu mulle isegi ei maitse magusad asjad.

kook

ok - ma täiesti ametlikult ei ole midagi nii tugevat enne korda saatnud.
kuna homme on viimane päev tööl, pidin õppima küpsetama.

kolm plaaditäit vahemeremaitselisi tomati-mozzarella-singi-värske šampinjoni-oregano-pirukaid. see on niiii väsitav. pole sõnu :D

love is just a blood sport

tahtsin kirjutada vihase postituse, aga ma enam ei mäleta kuidas see pidi täpselt käima.

märg lõhn on

magada aken lahti ja märga lõhna voolab sisse õuest. mulla ja vihma ja muru.

ei oleks tahtnud neljapäeval minna baari ja siis siiamaani kannatada iiveldust. laupäeva pärastlõunani.

õnneks oli uus tüdruk hea ja tore ja tegi huviga tööd ja lasi mul vaikselt surra tööjuures. ta tõi isetehtud kooki ja üldse oli armas ja võitis mu ja teiste omad. südamed.

silmatervis on korras, kuigi annan endale alles nüüd aru, et kui halvasti oleks võinud neljapäeval minna. ettevaatamatusest. päris kõhe on.

makarone sööma. siis dahlingule. genkluppi. piinab, et eile ei suutnud voodist välja mardi sünnipäevale.

shades

ega ei võta küll enam päikseprille eest ära.

tööl olemine on nagu heas joobes olemine. ümberringi on morn ja mõttetu meeleolu, mulle paistab laeaknast nagu jeesusele valgusvihk pähe.

tahtmine on tulevastele põlvedele kirjeldada, et kuidas see siis ikka PÄRISELT käis. aga mida ma kirjeldan kui haavel, MD muudkui lobises terve keevitamise aja ja ei lasknud keskenduda ja meelde jätta. meenub, et ainult üks koht oli natukene ebamugav, siis kui surkis mingi jamaga silma, aga see oli ka ainult korraks. ülejäänu oli üks pea silitamine ja ninnu-nännu, mis lihtsalt uinutab ka kõige karmima inimese. või oli see see xanax. ma ei tea.

igatahes kui takso hotelli jõudis, siis tanel veel üritas mulle restorani menüü ette lugeda enne kui hakkab raamatut lugema, aga ma jäin juba esimese eelroa juures magama. väga proovisin ka jeeves'i ja woosteri jaoks ärkvel olla, aga kõik need 17 lehekülge kõlasid magavatele kõrvadele. kas ma noort ja lolli woosterit unes nägin, see ei ole meeles. aga üldiselt olen ma täiesti haige hotellide järgi, eriti nende, mis on ilusad ja remonditud ja lõhnavad hästi ja kus on suur avar plaaditud vannituba. ja pesu on valge ja pehme, mitte tumesinine ja sünge nagu oma pesas:)

incognito

kell 22:33 hotellis. hea ja mõnus on vahelduseks ära peita ennast. ja et seda teha tallinnas lasnamäe nõlva all venelaste hotellis, on eriti glämm.

loomulikult ajas kaks ja pool tundi bussis närvi päris püsti. õnneks jõudsin piisavalt vara, et leida silmakliiniku lähistelt kaltsukas ja sealt roosasid vöid kokku osta. enne oli tartus veel mõnusalt aega venna tööle sõidutada, kiisudele liiva osta selverist, sest nii vara oli loomapood veel kinni... aga vara ärkamine vabatahtlikult, astumine hommikusse vihmatibusse rahulikul meelel - see on midagi muud kui sunniviisiline kellakaheksane rabelemine.

kõht on väga maitsvat lõherooga täis ja telekas võitleb liverpool tublilt vs arsenal. ma pean silmad kinni panema ja laskma epiteelidel kasvada. kuulata on lubatud. homme päeval vaatab kuulus beib-doktor nimega ants, kas kõik on ok ja siis laseb tartu peale laiama:)

go to sleep, crazy lady

mis sai neljapäeval...
sai see, et ma lammutasin veranda lakke auku ja ei jõudnud isegi pleissi minna natuke õllevärve vaatama. seeeest sain tuvisitta ja mulda kraevahele ja simon sai ronida laepeale vaatama kuidas tuvi magab.

....reedel... hmm.. kas ma mäletan, mis siis sai? jaa, see oli õhtu, mis viis mind eüs-i - isegi kleit oli seljas, kuigi see andis mulle pigem maitseka punkari kui korporatsiooninaise kompleksioni:) [mis on ka loogiline samas]

mis oli aga tore, oli see, et esines dahling ja siis sai täiega gruuvitada lava ees nii, et kahe sammu kaugusel oli president ühes evelin int-lambot-ilvesega. väga lähedal oli seisund, mis oleks sundinud minema nendega seletama, aga õnneks terve mõistuse riismed said seekord võitu. õigemini jooksin sellise mõtte tulles kohe saalist minema ja hakkasin ringi vaatama, kas mõni kena tsikk ei taha däänssida. tahtis küll.

laupäev oli päikselaikudes magamise päev. kui voodi on magamisvahenditega korralikult varustatud - kaasaarvatud kiisud -, tuba aga lahtise akna, õu linnukisa, köök tannuga, kes toob teed ja külmkapp martiiniga, mis käib suure jääkamaka peale. siis on laupäev ilus.

ja pühapäev on ilus kui saab kaupsis ringi vaadata ja käia tanelile pükse ostmas montonis nii et müüjahärra jookseb sujuvalt kardinaid eest rebides vahetuskabiini ja kukub seletama ja nõustama. aga ilusad püksid saime.

ja nüüd on esmaspäev ja ma olen tööl ja siin ei ole niii lahe kui kodus oli. homme ja ülehomme ei pea tulema. aga pean veel neljapäev, reede, esmaspäev ja teisipäev. aga mis siis edasi saab, seda ei tea keegi. vist.

lammutusbeib

täna sain lõpuks niipalju lisaenergiat päiksest, et asusin oma kodu lammutama. diivan ja kapp juba tükkideks:)

varsti muud asjad ka ja siis pärast on oioi kui ilus.