mida teha pühapäeva hommikul?

pühapäeva hommik on alati erinev - teinekord ajab närvi, lausa marru, teinekord on ta chill nagu pannkoogid ja rummkoola.

täna tundub olevat see teine, sest mismoodi saakski päeval kell kaks oma pehmes voodis olla vilets? ainult pannkoogid on puudu.

kui on suurte muutuste aeg, siis käib meeleolu üles-alla nagu assüüria impeerium. ühel hetkel on tunne hõljuvalt kerge, hingata sisse kevade külma õhku ja sinna peale kellegi pehmete juuste lõhna.

teisel on üle kõige mattev väsimus, nõrkus, mis ei taha öelda muud, kui et peida ennast teki ja patjade alla ja ära räägi mitte kellegagi. ära mõtle homse peale, ära mõtle punkt.

ma ei tee enam plaane, ma ei tee suhteid, ma ei tee süüa. sest alati läheb niikuinii valesti. kõrbema ja katki.

võib-olla teeb see must küüniku. paljude arust. tegelikult ma armastan hullupööra inimesi. ja süüa. lihtsalt mitte kodus. kus on kõige lihtsam kõrvetada saada.